Humoristide nimekiri

Avaldan nimekirja inimestest, kes töötavad huumori vallas, kuid kelle kirjutised pole üldse naljakad, ÜLDSE (rõhk sõnal üldse) :

 

1) Veiko Märka.

Kolm 3 kolm. Keerasime kella!!!!

Haile-Joseph Goebbelselassie oleks (olnud) suhteliselt vastuoluline ja mitmekülgne propagandist-pikamaajooksja.

Liiga palju hüüumärke !!!!!!!!!!!!!!!!!!

Ma ei saa aru miks kella peab keerama just kell 4 öösel. Väga nõme on ärgata keset kõige magusamat uneaega ! Ja hiljem ei saa enam und, sest oled infosulus ja mõtled murelikult kas seekordne keeramine üldse õnnestus.

Uus Solarise reklaam

Tänud Tuulile !

Mida teha kui näed surnud või vigastatud looma ?

Kui keegi teab mida tuleb teha, siis ma oleks väga tänulik seletuse või lingi eest. Ma mõtlen neid koduloomi pigem, kuid mulle meeldivad kõik loomad võrdselt tegelt. Kas on mingi number, teenistus, vahtkond, MTÜ ?

Kui see peatus siin oleks Solaris, kukuks ta lagi varsti kokku

Solarise kinosaali lagi kukkus kokku. Rebane ütles, et see on nagu domino efekt. Kui kellegile oleks pähe kukkunud 30 kilogrammi telliseid ja ehitust, siis me oleks oma emadele/õdedele/vendadele/lastele seletanud seda domino efektiga. Yep.

Jälgige mängu kuidas keegi selle eest vastutust ei võta. See on nagu Reservoir Dogsi lõpp, kus kõik suunavad oma relvad teineteise vastu, aga erinevalt filmist, moodustatakse lõpuks hoopis komisjon. Teistmoodi oleks asjaolud kui õnnetus oleks olnud traagilisem. Laip on asjade mõõt.

See oleks humoorikas kui ühistranspordi ootepaviljoni(de)s keegi õigluse huvides korrigeeriks seda reklaami niimoodi : “Kui see peatus siin oleks Solaris, kukuks ta lagi varsti kokku.”

Teate, koerad ei viitsi enam haukuda, karavan sõidab kuhugi

See pole originaalne idee. Vaatasin eilset valimisstuudiot Tallinna linnapeakandidaatidega. “Teate” oli alati Savisaare lause esimene sõna. Ta jutt on nagu Nigeeria petukiri või nõukogude propaganda. Ta jutu tuum oli pooltel kordadel selline – teised erakonnad on ka halvad, te olete samuti kasutanud maksumaksja raha linnaosade lehtedes erakondliku propaganda tegemisel, Laar ei tohiks üldse korruptsioonist rääkida, sest ta müüs tšetšeenidele relvi.

Teate, see on Savisaare teadlik taktika. Mida halvem seda parem. Pada sõimab katelt, mustad mõlemad. Tema valijad seda saadet ei vaata, nad ei tea isegi mille akronüüm ETV on. Kui rahvas pettub poliitikutes, ei pettu Savisaare valijad Aljošas, tema saab nad kasti juurde anyway.

Teate, kõlab õõnsalt, aga – minge valima. Muidu teeb teie eest valiku need noormehed, kelle arvates on ilu etalon musta värvi dressid ja kelle Lennart Meri on Vladimir Putin.

Eesti jalgpall – ära kunagi mine vaatama Eesti klubide või koondise mänge

Kui sa austad seadust ja armastad vorsti, siis on parem kui sa neist kummagi valmimist pealt ei näe. Nagu Rein Taagepera Eesti Päevalehes kirjutas, ütles seda Bismarck. [1]

Kui sulle meeldib Eesti jalgpall ja sa usud pimesi AK uudiseid, milles räägitakse, et Bosnia ja Hertsogoviina fännidelt võetakse ära pürotehnika, siis ära kunagi mine vaatama Eesti klubide või koondise mänge, kuna märkimisväärse rahasumma eest saad sa märkimisväärselt alaorganiseeritud ja ebaprofessionaalse ürituse osaliseks. [2] Kui on nn suur mäng ja müüakse õlut, ei tohi sa juua tribüünil istudes, vaid pead konsumeerima õlle enne tribüünile minemist. Enamikel mängudel õlut üldse ei müüda, vaid mingit tartu kalja, mis paremal juhul maitseb kui kusi. Kui satud vaatama mängu Galatasaray ja Levadia vahel, siis 200-kroonise pileti eest, teatab pika vingumise peale kohale kutsutud suvaline  jalgpalliliidu tegelane, et ühte tribüüni seekord üldse ei avatud ja sa võid leida endale vaba koha teiselt tribüünilt, kus esimene kamp Maardu nahkjopesid, sind minema ajab, kuna tegelikult sa istud nende kohtadel. Staadionile sisenemisel pole kunagi lahti õige sisenemiskäik, kasutades teist käiku, vastab sulle aus, aga kindlalt poolprofessionaalne teenindaja, et “vast ikka võib siit minna, kuna mingi paarike läks ja neid pole tagasi aetud.” Turvamehed võtavad sult ära vihmavarju, sest sa võid kedagi vigastada. Eesti kaotab.

Pärast mängu sa tõotad endale mitte kunagi enam Eesti jalgpalli kohapeal vaadata ja sa isegi ei viitsi järjekordset Eesti jalgpallikoondise kaotust telekast lõpuni vaadata, nii ununeb ka vaikselt kui halb on Eesti jalgpallikommentaatorite tase. Eravestluses sa võrdled jalgpallifänne emodega, keda samuti köidavad teatud masohhistlikud hobid.

Meistrite liigat vaatad ikka edasi ja teisi liigasi samuti, kui võimalus on.

1. Rein Taagepera “Bulgaaria elevant” http://www.epl.ee/artikkel/478875
2. Ragne mõte.

Ühistranspordi edu

Ühistranspordi teenus on Tallinnas teinud uskumatult suure hüppe. Trammides ja bussides kaasa sõitvad vanad ülekaalus neeonrohelistes jopedes vene naised je mehed annavad transpordielule hoopis uue mõõtme. See on nagu aurumasina leiutamine. Elagu progress !

Intervjueerimise kuldne reegel

Intervjueerimise kuldne reegel: “Intervjueeritav inimene peab olema kuulsam/tuntum kui ajakirajnik, kes teda intervjueerib.” Ragne.

International working experience

International working experience on vahva metafoor sellele, kui 75 % töökollektiivist on venelased ja töökeeleks on puine inglise keel.

Aga see annab võimaluse näha tõelist VENE HINGE.

Ta luges venekeelset Delfit, ta mõtles ja oli vihane. See oli Olari Taali artikkel, ta muidugi ei teadnud, kes Olari Taal on, aga oli sellegipoolest ta arvamusavalduse peale solvunud. Olari kirjutas kriisist ja pensionide kärpimisest. Selline ebaõiglus vene inimesele ei meeldi! Miks nöögitakse lihtrahvast, paljukannatanud vene inimesi? Ta ütles Olari kohta “mudak” või midagi sarnast ja ta vasikasilmadest oli näha tulist mõttetegevust. Ta vaikis ja mõtles pingsalt umbes 15 minutit.

Ta leidis oma elus ebareeglipärasuse – miks Eestis jahutakse niipalju kriisist ja tema peab kogu seda jama oma suure hingegea läbi elama, samas kui Venemaalt tulevad pigem positiivsed uudised ? Pärast selgitust, et Venemaa on natuke teistsugune riik, jäi ta mõttesse veelgi pikemaks ajaks…

Ta mõtles intensiivselt selle üle kumb variant on parem ! Päriselt !!!

Ta on 22-aastane Ida-Virumaalt pärit noor naine, kes kogu oma teadliku elu on elanud Eesti Vabariigis. Mida ta tegi kodanikuühiskonna tunnis ? Tal pole üldse aimu, mis riigis ta elab. TÕDE ei ole ta jaoks immanentne väärtus, võimude lahusus ja muu jura teda suurt ei koti, Novgorodi veetše oli liiga demokraatlik, Samuel Huntington on surnud, aga tema tantsib tsivilisatsioonide-vahelisel kaljul nagu tantsija pimeduses ja ainult juhuste jada otsustab kummale poolele ta kukub.

True story.