Inim-kasemahl

Oeh. Täna on kontoris väga palav. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Nimelt leidsin inimkehas oaasi, kust inimesest nagu kasestki hakkab jooksma värskendavat elumahla. Ta asub teisel pool õlga, seal kus käsi saab üheks kehaga, sinna kuhu topiti vanasti elavhõbedast kraadiklaasi ja mis tavaolukorras on kaetud kerge karvakihiga. Sooja ilma ja füüsilise pingutamise tulemusena hakkab sellest piirkonnast jooksma soolakat nektarit. Värskendasin end sellega.

“Affirmative”, ütles Ragne, kes parasjagu õpib Greenpeace´i laeval radistiks, kui ütlesin talle edasi oma uue keskkonnateabe.

Budismi-õhtu

Tegime oma keskkonnasõpradega pühapäeval budismi-õhtu.  Olime võib-olla ainult tunnikese budistlikke mantraid ümisenud kui üks muidu kena lumivalge naha ja pikkade heledate sassis juustega poiss vesipiipu suitsetama hakkas. Ma teadsin küll et sellised asjad olemas on, aga kui nägin seda suitsu hulka, mis vesipiibust välja tuli, sai mu kannatus täis. See oli ju kõik puhas kasvuhoonegaas, mis meie tuba täitis. Hakkasin poissi valju häälega noomima. Samal ajal ärkas aga Ragne sügavast transist ning veel toibumata, sööstis noormeest vesipiibu voolikuga ära kägistama. Mina aga astusin vahele ja ütlesin, et budism vägivalda ei salli. Pärast muidugi leppisime üksteisega ära ja tõdesime, et antud juhtumi moraal on olla omavahel sallivamad. Selle auks aga lasime ühe kahetunnise minu lemmik mantra.

Kallistasin kodutut !

Ma olen suur kodutute fänn. Nad on rõõmsad sellid. Sõitsimegi Ragnega trammis kui üks nunnu kurb kergelt korisev ja haisev koduta mees trammi kolis. Tal olid kaasa lahedad kotid – sees pudelid. Uskumatu – nad on tõelised metsasanitarid, koguvad pudeleid, mis muidu jääkski kogumata. Ragnel tekkis hää mõte teda kallistada, mina kui meie paari keskkonnavanem kallistasingi teda ja tänasin hea töö eest. Ragne ladus mehele kätte 25- , et too saaks Mehukattit osta. Kõige hullem ei olnudki, mulle ainult tundus, et ta habe haises alkoholi järgi. Ragne selgitas hiljem, et see tuleneb viinakompressist.

ERR´i õige valik

Eesti rahvusringhääling valis oma Venemaa korrespondendiks Krister Parise. Meie Ragnega kiidame selle valiku heaks. Rahvusringhääling, mis on tuntud oma multikultuursusetuse ja “eestimaalisuse” poolest hakkab muutuma, sellest on siiralt hea meel. ETV nagu ka osad teised meediumid, ei suutnud ka aprillisündmuste ajal jääda objektiivseks, kajastades ainult ühte poolt. Näidati küll objektiivsetel põhjustel närvi läinud eesti venelasi , aga ebaõiglust sadamahoonetes ja vene nooruse peksmist ei näidatud. Krister Paris on justkui märk uuest algusest suhetes demokratiseeruva Venemaaga. Inimene, kes ei tunne naaberriigi vastu ainult viha, vaid suudab asju näha ka laiemas ning kainemas kontekstis.

Olen ise mitu korda mitmete kaasmaalaste ees vabandanud oma riigi näotu käitumise eest aprillikuudel, nende solvamise eest, nende tunnete muttatrampimise eest. Tore, et üks meist, kes saab aru, et rahvus on igand, läheb Moskvasse, näitab, et kõik on korras, et tavaliste inimeste vahel ei ole tülisid ja eestlased on valmis andeks paluma paljukannatanud vene rahvalt.

Nagu kaks tilka verd

Täna olen Ragne peale päris pahane. Ta oli käinud Hiina saatkonna ees protestimas. Protest on aga olemuselt ju vägivaldne nagu sõdagi ja sõda vihkan ma üle kõige maailmas just tema mõttetuses. Ma olen alati toonud siin kohal näiteks Põhja ja Lõuna Korea. Pidasid ju need kaks riiki pikki ja veriseid aastaid sõda, kuid mis mõte sel oli? Nüüd on ju ikka nad täpselt ühesugused riigid!

Milles Venemaa süüdi on?

Niigi on vahvat vene rahvust ja maad ajalugu nöökinud. Gruusia võib saada NATO-sse ja eterniit plaadid on kogu Euroopas ära keelatud. Nagu oleks sellest ühele rahu armastavale rahvale veel vähe on nüüd Venemaal veel ka metsatulekahjud. Nii kui sellest kuulsime tahtsin koos sõbraga appi minna tuld kustutama aga pürokraadid nõudsid viisat. Viisa aga ju trükitakse PABERILE! Sellest pidin aga otsemaid keelduma, kuna ma ju oleks selle tegevusega veel rohkem metsa hävitanud.

Geniaalne idee

Täna jõudsin natuke varem koju ja ei viitsinud eriti kokakunstiga tegeleda. Alustasin perele pelmeenide keetmist, kui mind tabas … Geniaalne Idee. Nimelt iga kord kui süüa või juua tehakse, siis pannakse panni, potti või veekeetjasse külm vesi. Miks just külm? Helistasin läbi kõik öko-sõbrannad ja keegi ei osanud midagi mõistliku kosta selle kohta. Isegi lollile on selge, et soe vesi, rääkimata veel kuumast, läheb kiiremini keema kui külm. See on lihtne ja see on loogiline ja see on keskkonnale vähem koormavam ! Ma olen hetkel oma leiutisest väga erutatud, hisegi nii erutatud, et kirjutasin isegi h´ga. 
See on hisegi tähtsam leiutis kui eestiagse sõna wahwa kirjutamine keskkonnale vähem koormavamalt – vahva.