International working experience

International working experience on vahva metafoor sellele, kui 75 % töökollektiivist on venelased ja töökeeleks on puine inglise keel.

Aga see annab võimaluse näha tõelist VENE HINGE.

Ta luges venekeelset Delfit, ta mõtles ja oli vihane. See oli Olari Taali artikkel, ta muidugi ei teadnud, kes Olari Taal on, aga oli sellegipoolest ta arvamusavalduse peale solvunud. Olari kirjutas kriisist ja pensionide kärpimisest. Selline ebaõiglus vene inimesele ei meeldi! Miks nöögitakse lihtrahvast, paljukannatanud vene inimesi? Ta ütles Olari kohta “mudak” või midagi sarnast ja ta vasikasilmadest oli näha tulist mõttetegevust. Ta vaikis ja mõtles pingsalt umbes 15 minutit.

Ta leidis oma elus ebareeglipärasuse – miks Eestis jahutakse niipalju kriisist ja tema peab kogu seda jama oma suure hingegea läbi elama, samas kui Venemaalt tulevad pigem positiivsed uudised ? Pärast selgitust, et Venemaa on natuke teistsugune riik, jäi ta mõttesse veelgi pikemaks ajaks…

Ta mõtles intensiivselt selle üle kumb variant on parem ! Päriselt !!!

Ta on 22-aastane Ida-Virumaalt pärit noor naine, kes kogu oma teadliku elu on elanud Eesti Vabariigis. Mida ta tegi kodanikuühiskonna tunnis ? Tal pole üldse aimu, mis riigis ta elab. TÕDE ei ole ta jaoks immanentne väärtus, võimude lahusus ja muu jura teda suurt ei koti, Novgorodi veetše oli liiga demokraatlik, Samuel Huntington on surnud, aga tema tantsib tsivilisatsioonide-vahelisel kaljul nagu tantsija pimeduses ja ainult juhuste jada otsustab kummale poolele ta kukub.

True story.

Lasnamäe brasiillased

Kas see on mul mingi paranoia, aga ebaproportsionaalne arv Brasiilia fänne läksid pärast mängu hotelli asemel hoopis kodusele Lasnamäele. Kas nad on tulised Brasiilia fännid ka muidu või see on lihtsalt vaimukas viis olla Eesti ja eestlaste vastu, vaatamata sellele, et märkimisväärne osa Eesti jalgpalluritest on venelased ?

Samas see on pigem 21. sajandi kadakasakslus, mis tuleneb niigi nihestatust siisnsete venelaste rosolje-laadsest minapildist – passilt eestlased, hingelt nõukoduse inimesed või lausa venelased, soovunelmatelt eurooplased.

Marju Lauristin ehk Eesti Ema peaks saama uuesti ühe korraliku stiendiumi kõige selle uurimiseks.

Bussisõidu elamused suvisel perioodil

Tere lugejad ! Siin Ragne.

Suvi on tore aeg. Tüütud on ainult sääsed ja venelased, kes lasevad bussides valjult oma lemmikmuusikat.

Kell 8 hommikul bussiga sõites on üks viimaseid asju, mida tahad kuulata venekeelsed II maailmasõja-aegsed  tšastukšad. Nad (noored venelased, kellel meedlib bussides valjult kaasaskantavatest kõlaritest muusikat lasta) on muidugi siirad ja neil on jalas Vansi tossud, nad on eurooplased ja vaatavad sind sõbraliku üllatus-ilmega, kui sul poolt bussi endasse matvas lärmis kaotad enesevalitsemise ja/või üritad neile kasvõi pilguga selgeks teha, et pool bussi ei pruugi nautida nende muusikavalikut.

See on kultuuriline erinevus ja see rikastab meie ühiskonda.

Eesti Ema, aita hädast välja !