Teate, koerad ei viitsi enam haukuda, karavan sõidab kuhugi

See pole originaalne idee. Vaatasin eilset valimisstuudiot Tallinna linnapeakandidaatidega. “Teate” oli alati Savisaare lause esimene sõna. Ta jutt on nagu Nigeeria petukiri või nõukogude propaganda. Ta jutu tuum oli pooltel kordadel selline – teised erakonnad on ka halvad, te olete samuti kasutanud maksumaksja raha linnaosade lehtedes erakondliku propaganda tegemisel, Laar ei tohiks üldse korruptsioonist rääkida, sest ta müüs tšetšeenidele relvi.

Teate, see on Savisaare teadlik taktika. Mida halvem seda parem. Pada sõimab katelt, mustad mõlemad. Tema valijad seda saadet ei vaata, nad ei tea isegi mille akronüüm ETV on. Kui rahvas pettub poliitikutes, ei pettu Savisaare valijad Aljošas, tema saab nad kasti juurde anyway.

Teate, kõlab õõnsalt, aga – minge valima. Muidu teeb teie eest valiku need noormehed, kelle arvates on ilu etalon musta värvi dressid ja kelle Lennart Meri on Vladimir Putin.

International working experience

International working experience on vahva metafoor sellele, kui 75 % töökollektiivist on venelased ja töökeeleks on puine inglise keel.

Aga see annab võimaluse näha tõelist VENE HINGE.

Ta luges venekeelset Delfit, ta mõtles ja oli vihane. See oli Olari Taali artikkel, ta muidugi ei teadnud, kes Olari Taal on, aga oli sellegipoolest ta arvamusavalduse peale solvunud. Olari kirjutas kriisist ja pensionide kärpimisest. Selline ebaõiglus vene inimesele ei meeldi! Miks nöögitakse lihtrahvast, paljukannatanud vene inimesi? Ta ütles Olari kohta “mudak” või midagi sarnast ja ta vasikasilmadest oli näha tulist mõttetegevust. Ta vaikis ja mõtles pingsalt umbes 15 minutit.

Ta leidis oma elus ebareeglipärasuse – miks Eestis jahutakse niipalju kriisist ja tema peab kogu seda jama oma suure hingegea läbi elama, samas kui Venemaalt tulevad pigem positiivsed uudised ? Pärast selgitust, et Venemaa on natuke teistsugune riik, jäi ta mõttesse veelgi pikemaks ajaks…

Ta mõtles intensiivselt selle üle kumb variant on parem ! Päriselt !!!

Ta on 22-aastane Ida-Virumaalt pärit noor naine, kes kogu oma teadliku elu on elanud Eesti Vabariigis. Mida ta tegi kodanikuühiskonna tunnis ? Tal pole üldse aimu, mis riigis ta elab. TÕDE ei ole ta jaoks immanentne väärtus, võimude lahusus ja muu jura teda suurt ei koti, Novgorodi veetše oli liiga demokraatlik, Samuel Huntington on surnud, aga tema tantsib tsivilisatsioonide-vahelisel kaljul nagu tantsija pimeduses ja ainult juhuste jada otsustab kummale poolele ta kukub.

True story.

Kiri Rahvastikuministri Büroosse

Kellelt:	Ragne <okokatu@hot.ee>
Kellele:	rahmin@riigikantselei.ee,eva-maria.asari@riigikantselei.ee
Teema:	Ettepanek
Aeg:	20.01.2009 14:57
Manus(ed):	part.1001 (0.8 KB) ,

Tervist !

Elan Pärnamäe kalmistu ligidal ja vahel käin seal koeraga jalutamas. Kord jalutuskäigu ajal leidis koer haua kõrvalt muru sisse peidetud saiakese. Oh seda õudust ! See oli saiakene, mida õigeusklikud venelased jätsid oma surnud omakestele. Loomulikult peksin koera korralikult läbi, et ta kunagi enam sellist asja ei teeks. Ta ei söönud kolma päeva.

Kuid seal metsas olen näinud ka linde ja ka suuremaid metsloomi, näiteks hirvi. Kuidas neid eemal hoida nende saiade söömisest ? Kas nad ei või oma metsloomade mõistusega põhjustada koormamatut kahju integratsiooniprotsessile ? Teen ettepaneku alustada integratsiooniprogrammi loomadele !

Palun kindlalt vastata ja kõik head Teile töös ja isiklikus elus!

Ragne

 

 

Ootame vastust.

Nõuan uut valitsust !

Heipa ! on suhteliselt rõõmus ja keskondlik tervitus, millega oma blogi lugejaid tervitada (sõnakordus). Pole tükk, aega kirjutanud. (Koma suht okeis kohas). Mul oli Teile valmis pandud üks väga tähtis ja imetlusväärne sissekanne, tõeline pärl, inspireeritud Nirti blogist , kuid kahjuks ta blogi on maas või mingi jama on sellega, ja ma ei saagi seda kirjutada, sest selle mõtte taastootmiseks on vajalik seda blogi lugeda.

See selleks. Blogi sissekanded on nagu lapsed, üks on teisest küll lollim või koledam, kuid ma armastan neid kõiki ikka võrdselt.

Alles see oli kui Gunnar Kobin nõudis uut valitsust. Segane kapitalist tahtis kõiki demokraatia reegelid eirates pukki panna ”spetsialistide valitsus” ehk oma ärimeestest sõbrad. “Kuni järgmiste riigikogu valimisteni oleks parim valik Eesti peaministriks arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt. Rahandusministriks võiks olla näiteks Eesti Panga asepresident Märten Ross või Swedbanki juhatuse liige Erkki Raasuke. Viimane sobiks väga hästi ka majandusministri ametisse, kuhu alternatiivina pakuks näiteks Raivo Varet.”  Täiesti haige jutt.

Nüüd kui kogu kapitalistlik süsteem on silmaga nähtavalt kokku kukkumas, ei jää püsima ka valitsus, osades ringkondades teada ka kui “Ansipi režiim”. Seega tuleb valida uus valitsus ! Muidugi võiks uus valitsus olla tõeliste spetsialistide valitsus – eelkõige keskkonna ja integratiooni-inimeste kogu. Minu meelest nii üllas eesmärk pühendab abinõu küll ! Keskkonna ja integratiooni nimel võib teha (väga tibatillukesi) mööndusi formaalsetes valimisprotseduurireeglites, eriti kui teada on, et see oleks peaaegu kindlalt ennetav löök natsionalistide ja ameerika-armastajate võimuhaaramisele.

See selleks, seda vaatab juba siis kui nii öelda “oleme kohal”. Nüüd tuleb, aga kindlalt leida uue valitsuse liikmed. Mina pakuksin ise neid auväärseid inim-aardeid (koos põhjendustega) :

Peaminister – Marju “Me peame mõistma” Lauristin

Auväärsest perekonnast põlvnev, üks maailma tähtsaimaid naisi, üks kümnest kõige kuulsmaast eestlasest läbi aegade, sotsiaalteadlane, õpetaja, tartlane, naine, tütar, ema – kõik ühes isikus.

Haridus ja teadusminister – Märt Sults

Märt Sults – endine Ragne koolidirektor, interpreet, keemik, poliitik, keskerakondlane. Tema hoolsa juhtimise all on kasvanud terve plejaad loovinimesi – seda on ka silmaga näha nende jutust ja tõekspidamistest. Koolidirektor, kes igapäevaselt  vastutab 800-õpilaselise koolipere eest, on kõige õigem suunama ka ministeeriumi tööd.

Justiitsminister – Ain Sepik

Juba Nõukogude ajal silmapaistev õigusemõistja. Tema otsus saata 80-ndatel aastateks vangi noored eesti poisid Nõukogude ausammaste rüvetamise eest leidis ühiskonnas sooja vastuvõtu ning oleks seda leidnud ka 2007 aprillis.

Kaitseminister – Indrek Teder

Päästaks meie ajateenijad alandavatest tegevustest nagu kätekõverdused, distsipliinile allutamine ja muu selline. Pole suuremat ohtu kaitseväele kui rahulolematu sõdur.

Keskkonnaminister – Marek Strandberg

Tuntud karikaturist, keemik ja eesti keskkonnakaitse grand old man. Sõna “põlevkivi” on mul endal endiselt füüsiliselt raske kirjutada, rääkimata sellest rääkimisest – põlevkivil põhinev energiamajandus peab kaduma. Kõik maa tuleb täita tuulikutega ja Marek Strandberg on just õige mees selle tegemiseks.

Kultuuriminster – Roy Strider

Globaliseerumisvastane, Vennaskonna kitarrist ja arvamusliider. Mehe tegutsemisamplituud on nii lai, et ta pidi lausa endale välismaise pseudonüümi võtma. Tahaks väga, et Roy Strider “sõrmitseks” kultuuriministeeriumi !

Majandus- ja kommunikatsioonimister – Tiit Vähi

Majandus ja kommunikatsioonimister saab olla ainult üks inimene – Tiit Vähi. Inimene, kes näeb asju õiges kontekstis. Endine peaminister, ärimees, kes täiesti erapooletult hindas eesti valitsuse riiakat venevastaseid samme negatiivseteks.

Põllumajandusminister – Nastja Pertsjonok

Eestimaa Looduse fondi GMO kampaania juht. Põllumajandusministeeriumi ainus tõsine eesmärk on niikuinii hoida Eesti ja Maailm vabana GMO-dest, seega ainuvõimalik kandidaat sellele kohale on see rõõmust pakatav, intelligentne ja alati konkreetseid fakte argumentidena kasutav Nastja Pertsjonok !

Rahandusminister – Avo Viiol

Mis oleks ilusam jõulusõnum kui ühele inimesele uue võimaluse andmine ?  See on retooriline küsimus, sest midagi ilusamat ei olegi ! Vangla eest pole meist keegi kaitstud ja endistele kinnipeetavatel on väga raske tasuvat tööd leida. Endine kultuurkapitali juht on väga tugev finantsist ja nüüd karastanud ka päriselus – 2 in 1 nagu su lemmikšampoon. Isegi 3 in 1 nagu Kinderi muna – rahandusministri palgast saaks ta riigile tasuda kiiremas tempos oma 8,5 miljonist riisumisvõlga.

Minister (Rahvastikubüroo juhataja) -  Vladimir Klenksi

Peab kohe mainima ja tänama Urve Palot tehtud töö ees. Kuid integratsiooni peaks “tegema” veelgi äkilisemalt. Ja kes oleks parem integratsiooni läbi viima kui inimene, kes on ise üdini integreerunud eesti ühiskonda ja keeleruumi ? Loomulikult Vladimir Klenski.

Regionaalminister – Rein Sikk

Eesti parimaid kvaliteetajakijanikke, inimene, kellel on kõige õigem arusaam arengutest maal. Härra Rein Sikk lisaks regionaalministeeriumile sinna nii vajaliku inimlikkust.

Siseminister – Kadri neiupõlvenimega Must

Noor naine kellest lausa kiirgab enesekindlust sobiks muidagi igasse ministeeriumi. Kuid eriti oleks võimukas ja sõnakas pisiske naine  meeldiv vaheldus maskuliinses siseministeeriumis. Vaevalt et pagari tänava poistelgi selle vastu midagi oleks.

Sotsiaalminister – Jaan Kaplinski

Kes mõistaks rahva muresid paremini kui luuletaja ? Keegi. Tuntud poeet on kuulus oma iseseisva vaimu, globaalse mõtlemise ja nagu meie ameerika sõbrad kutsuvad “liberaalsuse” poolest. Just selline iseteadlik intelligent oma ainuomase patsifistliku, elliptilise ja metafoorirohke stiiliga sobikski juhtima  sotsiaalminsteeriumi ! Lisaks soojendaks tema sotsiaalministriks saamine suhteid Poolaga.

Välisminister – Karl Vaino

Selle mehe kasuks räägib mitu trumpi. 1923 aastal Tomskis sündinud Venemaa eestlane küll ei oska sõnagi eesti ega inglise keelt, kuid valdab laitmatult vene keelt. Praegu Moskves elav Vaino tunneb suurepäraselt sealseid olusid. Aastatel 1978-1988 oli ENSV tipppoliitik ning jõuline eestlaste integreerija. Just suhted Venemaaga ja integratsioon on põhjused, miks  85-aastane Vaino oleks parim kanditaat.

Kui kellegil on midagi vastu sellisele minsitriporfellide jaotamisele või mõni isik ei sobi teie arvates minisitriks või on pakkuda veel paremaid kandidatuure, siis andke palun sellest teada kommentaarides.

Muusikaline valik selle sisekande kirjutamise taustaks oli populaarne artist nimega Burial. Alguses suvaline valik lugusi teiselt, hiljem esimeselt albumilt. Esimene on parem, mu arust.

Integratsioonijutt vol 1

Käisime Ragnega ta vanemate juures Muugal. Jalutasime koeraga ja arutasime ajaloo asju. Meil tekkis küsimus, et mis kuul ja mis aastal toimus märtsiküüditamine. Ragnel koorus idee, mis alguses tundus geniaalne, pärast enam mitte nii väga. Ta arvas, et kõige õigem oleks küsida, seda vene inimeste käest, kuna nemad ju küüditasid, seega peaksid paremini teadma neid ajaloolisi finesse. Tundus lihtne ja loogiline. Üldiselt venelased ei olnud meie vasttärganud ajaloohuvi vastu kuigi rõõmsad. Imelikul kombel just niinimetatud umbkeelsed olid palju tolerantsemad ja rõõmsamad, naersid ja vehkisid kätega, vist näidates kus suunal küüditamine toimus, kuigi jättes mainimata aastaarvud. Aga enamus inimesi olid küllaltki vihased, ma ei tea miks, sõimasid ja üks vanaaegne vene mees tahtis isegi kallale tulla, pidime Ragnega nii öelda jalad selga võtma, nagu vana väljend ütleb.

 Üldiselt lõi meie usk integratsiooni kõikuma. Miks seda integratsiooni on vaja kui umbkeelsed inimesed on palju rõõmsamad ja tolerantsemad ?

Eestimaal elavate vene päritolu inimeste kaitsetahe

Just nüüd (29 september, 21.36) lõppenud Aktuaalne Kaamera tõi välja huvitava statistika, mis peaks rahvusradikaalide suu sulgema igaveseks. Nimelt näitas avaliku arvamuse uuring, et eestis elavate vene päritolu inimeste kaitsetahe on SUUREM kui eestlaste endi. Küsimusele “Kui homne päev ründaks Venemaa Eestit, kas kas teie isiklikult olete agressiooni korral valmis vastavalt oma jõule ja võimalustele osa võtma Eesti kaitsmisest?” vastas jaatavalt 63 % eestlastest ja 98,5 % venelastest. AK´le tausta selgitanud kaitseuuringute keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk nägi 1,5 %-lise vähenemise taga võrreldes eelmise aastata aprillisündmusi eelmise aasta aprillis.

Selle statistika taustal teeme meie Ragnega ettepaneku kriminaliseerida russofoobsed jutud viiendast kolonnist.