Kui sa austad seadust ja armastad vorsti, siis on parem kui sa neist kummagi valmimist pealt ei näe. Nagu Rein Taagepera Eesti Päevalehes kirjutas, ütles seda Bismarck. [1]
Kui sulle meeldib Eesti jalgpall ja sa usud pimesi AK uudiseid, milles räägitakse, et Bosnia ja Hertsogoviina fännidelt võetakse ära pürotehnika, siis ära kunagi mine vaatama Eesti klubide või koondise mänge, kuna märkimisväärse rahasumma eest saad sa märkimisväärselt alaorganiseeritud ja ebaprofessionaalse ürituse osaliseks. [2] Kui on nn suur mäng ja müüakse õlut, ei tohi sa juua tribüünil istudes, vaid pead konsumeerima õlle enne tribüünile minemist. Enamikel mängudel õlut üldse ei müüda, vaid mingit tartu kalja, mis paremal juhul maitseb kui kusi. Kui satud vaatama mängu Galatasaray ja Levadia vahel, siis 200-kroonise pileti eest, teatab pika vingumise peale kohale kutsutud suvaline jalgpalliliidu tegelane, et ühte tribüüni seekord üldse ei avatud ja sa võid leida endale vaba koha teiselt tribüünilt, kus esimene kamp Maardu nahkjopesid, sind minema ajab, kuna tegelikult sa istud nende kohtadel. Staadionile sisenemisel pole kunagi lahti õige sisenemiskäik, kasutades teist käiku, vastab sulle aus, aga kindlalt poolprofessionaalne teenindaja, et “vast ikka võib siit minna, kuna mingi paarike läks ja neid pole tagasi aetud.” Turvamehed võtavad sult ära vihmavarju, sest sa võid kedagi vigastada. Eesti kaotab.
Pärast mängu sa tõotad endale mitte kunagi enam Eesti jalgpalli kohapeal vaadata ja sa isegi ei viitsi järjekordset Eesti jalgpallikoondise kaotust telekast lõpuni vaadata, nii ununeb ka vaikselt kui halb on Eesti jalgpallikommentaatorite tase. Eravestluses sa võrdled jalgpallifänne emodega, keda samuti köidavad teatud masohhistlikud hobid.
Meistrite liigat vaatad ikka edasi ja teisi liigasi samuti, kui võimalus on.
1. Rein Taagepera “Bulgaaria elevant” http://www.epl.ee/artikkel/478875
2. Ragne mõte.
