Mida teha kui näed surnud või vigastatud looma ?

Kui keegi teab mida tuleb teha, siis ma oleks väga tänulik seletuse või lingi eest. Ma mõtlen neid koduloomi pigem, kuid mulle meeldivad kõik loomad võrdselt tegelt. Kas on mingi number, teenistus, vahtkond, MTÜ ?

Teate, koerad ei viitsi enam haukuda, karavan sõidab kuhugi

See pole originaalne idee. Vaatasin eilset valimisstuudiot Tallinna linnapeakandidaatidega. “Teate” oli alati Savisaare lause esimene sõna. Ta jutt on nagu Nigeeria petukiri või nõukogude propaganda. Ta jutu tuum oli pooltel kordadel selline – teised erakonnad on ka halvad, te olete samuti kasutanud maksumaksja raha linnaosade lehtedes erakondliku propaganda tegemisel, Laar ei tohiks üldse korruptsioonist rääkida, sest ta müüs tšetšeenidele relvi.

Teate, see on Savisaare teadlik taktika. Mida halvem seda parem. Pada sõimab katelt, mustad mõlemad. Tema valijad seda saadet ei vaata, nad ei tea isegi mille akronüüm ETV on. Kui rahvas pettub poliitikutes, ei pettu Savisaare valijad Aljošas, tema saab nad kasti juurde anyway.

Teate, kõlab õõnsalt, aga – minge valima. Muidu teeb teie eest valiku need noormehed, kelle arvates on ilu etalon musta värvi dressid ja kelle Lennart Meri on Vladimir Putin.

Halb uudis keskkonnale ehk sada vakka tangusoola

Täna on siis see päev kui ma sain aru, et minu kodukoha viie alajaotusega sorteerimiskonteiner, kuhu ma ikka oma hoolikalt sorteeritud prügi viin, on ilma vaheseinteta.

Mis tunde see minus tekitas ?

Kõigepealt tänan küsimuse eest. Aitäh ! Väga hea küsimus. Ma olen viimased 1,5 aastat iga kuradima päev sorteerinud seda prügi ja nüüd tuleb välja on see kõik üks potjomkini küla – tegelikult läheb kogu prügi ikka samasse kohta. Mu tuju pole just maksimumis. Ma olen pestnud sadu jogurtitopse, mu üks terve tuba on väike sorteermistehas. Ma tegelesin iga päev vähemalt 15 minutit sorteerimisega – kõik ainult keskkonna ja tuleviku nimel. Kes maksab memme vaeva ? Peeter Eek ? Arvate, et on lihtne ajalehtedest neid metallklambreid eraldada ? Vat ei ole.

Ma tunnen end kui viimne loll. Ma ei kujuta ette enam kuidas edasi ? Mida tuleb teha ? Kuhu pöörduda ? Mult võeti mu hobi, harrastus ja filosoofia. Täna joon raudselt shandy´t ja lõdestun, võimalik, et ma rohkem ei sorteerigi.

Integratsioon pildis

Sotsiaalteadlaste tankilahing

Kui blogi pidamist peaks võrdlema kangastelgedel kudumisega, siis klaviatuur ise oleks kahtlemata kangasteljed ise, teadlik keskkonnamõte aga oleks niidiks, nööriks, lõngaks või muuks vahendiks, millest vormub lõplik produkt ehk meie variandis blogi.

See mõte on sügav nagu Baikali järv ehk deep, nagu väljendab end noorem põlvkond.

Pole tükil ajal midagi kirjutanud, kuna ma muud ei teegi viimasel ajal kui mängin nostalgilist tankimängu. http://www.tankgameonline.com/tanks-game.html Nostalgia on võimas tunne. Olen loomult loomulikult patsifist, seega sõjamängu ei tohiks mängida, kuid ma mõtestasin endale selle mängu lahti hoopis teisiti – nimetasin arvuti poolt juhitavad tangid oma lemmik-sotsiaalteadlaste järgi Lauristiniks, Kaplinskiks, Trotskiks ja Allikuks ning nüüd tulistame omavahel ohtlikke laengute asemel hoopis häid mõtteid.

Nagu öeldud, on sotsiaalteadlaste tankilahing väga sõltuvusttekitav mäng. See tähendab muidugi seda, et ma mängin seda ka töö ajal. Olin just jäänud Lauristiniga kahekesi – seis oli väga pingeline – kostitasin teda just Atom bomb tüüpi hea mõtte laenguga, kuid just siis  jäin piinlikult vahele oma osakonnajuhatajale. Mängu õnneks võitsin, kuid piinlik oli ikka.

Mis seal pattu salata – ka täna tulin tööle tund varem, et rahulikult nautida Sotsiaalteadlaste tankilahingut. Mõnus. Samas ka ohtlik.

Tegin mängust ka väikse screenshoti:

Iroonia Säästumarketis

Muidu ma ikka ostan eranditult kõik kaubad ökopoest, kuid eile päeval oli väga kiire – läksin Säästumarketisse. Ostsin seal oma paar kaupa ära, kui müüa pakkus KILEKOTTI ! “Mina hoolin keskkonnast !” peaaegu plahvatasin. “Mu eesmärk on päästa planeet !” selgitasin kassapidajale. “Suhteliselt ambitsioonikas eemärk” vastas kassapidaja külmalt.

Tööle tagasi jõudes arvasid kolleegid, et kassapidaja võis olla minu suhtes ebaõiglaselt irooniline. Irooniline ? Minu suhtes ? Kuidas saab mingi mõtetu kirjaoskamatu lihttööline mu vastu ironiline olla ? Ma olen haritud inimene ! Ma olen lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli (tehnoökoloogia alal) !

Ma olen elu aeg arvanud lihtsamatest ja vähem haritud inimestest hästi. Mu lipukirjaks on ikka olnud lause : “Olgem tolerandsed ka kirjaoskamatute suhtes”, kuid see on mul tõesti viimane Säästumarketi külastus. Ökopoes tunnen ma omasuguste seas end palju turvalisemalt.

Nõuan uut valitsust !

Heipa ! on suhteliselt rõõmus ja keskondlik tervitus, millega oma blogi lugejaid tervitada (sõnakordus). Pole tükk, aega kirjutanud. (Koma suht okeis kohas). Mul oli Teile valmis pandud üks väga tähtis ja imetlusväärne sissekanne, tõeline pärl, inspireeritud Nirti blogist , kuid kahjuks ta blogi on maas või mingi jama on sellega, ja ma ei saagi seda kirjutada, sest selle mõtte taastootmiseks on vajalik seda blogi lugeda.

See selleks. Blogi sissekanded on nagu lapsed, üks on teisest küll lollim või koledam, kuid ma armastan neid kõiki ikka võrdselt.

Alles see oli kui Gunnar Kobin nõudis uut valitsust. Segane kapitalist tahtis kõiki demokraatia reegelid eirates pukki panna ”spetsialistide valitsus” ehk oma ärimeestest sõbrad. “Kuni järgmiste riigikogu valimisteni oleks parim valik Eesti peaministriks arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt. Rahandusministriks võiks olla näiteks Eesti Panga asepresident Märten Ross või Swedbanki juhatuse liige Erkki Raasuke. Viimane sobiks väga hästi ka majandusministri ametisse, kuhu alternatiivina pakuks näiteks Raivo Varet.”  Täiesti haige jutt.

Nüüd kui kogu kapitalistlik süsteem on silmaga nähtavalt kokku kukkumas, ei jää püsima ka valitsus, osades ringkondades teada ka kui “Ansipi režiim”. Seega tuleb valida uus valitsus ! Muidugi võiks uus valitsus olla tõeliste spetsialistide valitsus – eelkõige keskkonna ja integratiooni-inimeste kogu. Minu meelest nii üllas eesmärk pühendab abinõu küll ! Keskkonna ja integratiooni nimel võib teha (väga tibatillukesi) mööndusi formaalsetes valimisprotseduurireeglites, eriti kui teada on, et see oleks peaaegu kindlalt ennetav löök natsionalistide ja ameerika-armastajate võimuhaaramisele.

See selleks, seda vaatab juba siis kui nii öelda “oleme kohal”. Nüüd tuleb, aga kindlalt leida uue valitsuse liikmed. Mina pakuksin ise neid auväärseid inim-aardeid (koos põhjendustega) :

Peaminister – Marju “Me peame mõistma” Lauristin

Auväärsest perekonnast põlvnev, üks maailma tähtsaimaid naisi, üks kümnest kõige kuulsmaast eestlasest läbi aegade, sotsiaalteadlane, õpetaja, tartlane, naine, tütar, ema – kõik ühes isikus.

Haridus ja teadusminister – Märt Sults

Märt Sults – endine Ragne koolidirektor, interpreet, keemik, poliitik, keskerakondlane. Tema hoolsa juhtimise all on kasvanud terve plejaad loovinimesi – seda on ka silmaga näha nende jutust ja tõekspidamistest. Koolidirektor, kes igapäevaselt  vastutab 800-õpilaselise koolipere eest, on kõige õigem suunama ka ministeeriumi tööd.

Justiitsminister – Ain Sepik

Juba Nõukogude ajal silmapaistev õigusemõistja. Tema otsus saata 80-ndatel aastateks vangi noored eesti poisid Nõukogude ausammaste rüvetamise eest leidis ühiskonnas sooja vastuvõtu ning oleks seda leidnud ka 2007 aprillis.

Kaitseminister – Indrek Teder

Päästaks meie ajateenijad alandavatest tegevustest nagu kätekõverdused, distsipliinile allutamine ja muu selline. Pole suuremat ohtu kaitseväele kui rahulolematu sõdur.

Keskkonnaminister – Marek Strandberg

Tuntud karikaturist, keemik ja eesti keskkonnakaitse grand old man. Sõna “põlevkivi” on mul endal endiselt füüsiliselt raske kirjutada, rääkimata sellest rääkimisest – põlevkivil põhinev energiamajandus peab kaduma. Kõik maa tuleb täita tuulikutega ja Marek Strandberg on just õige mees selle tegemiseks.

Kultuuriminster – Roy Strider

Globaliseerumisvastane, Vennaskonna kitarrist ja arvamusliider. Mehe tegutsemisamplituud on nii lai, et ta pidi lausa endale välismaise pseudonüümi võtma. Tahaks väga, et Roy Strider “sõrmitseks” kultuuriministeeriumi !

Majandus- ja kommunikatsioonimister – Tiit Vähi

Majandus ja kommunikatsioonimister saab olla ainult üks inimene – Tiit Vähi. Inimene, kes näeb asju õiges kontekstis. Endine peaminister, ärimees, kes täiesti erapooletult hindas eesti valitsuse riiakat venevastaseid samme negatiivseteks.

Põllumajandusminister – Nastja Pertsjonok

Eestimaa Looduse fondi GMO kampaania juht. Põllumajandusministeeriumi ainus tõsine eesmärk on niikuinii hoida Eesti ja Maailm vabana GMO-dest, seega ainuvõimalik kandidaat sellele kohale on see rõõmust pakatav, intelligentne ja alati konkreetseid fakte argumentidena kasutav Nastja Pertsjonok !

Rahandusminister – Avo Viiol

Mis oleks ilusam jõulusõnum kui ühele inimesele uue võimaluse andmine ?  See on retooriline küsimus, sest midagi ilusamat ei olegi ! Vangla eest pole meist keegi kaitstud ja endistele kinnipeetavatel on väga raske tasuvat tööd leida. Endine kultuurkapitali juht on väga tugev finantsist ja nüüd karastanud ka päriselus – 2 in 1 nagu su lemmikšampoon. Isegi 3 in 1 nagu Kinderi muna – rahandusministri palgast saaks ta riigile tasuda kiiremas tempos oma 8,5 miljonist riisumisvõlga.

Minister (Rahvastikubüroo juhataja) -  Vladimir Klenksi

Peab kohe mainima ja tänama Urve Palot tehtud töö ees. Kuid integratsiooni peaks “tegema” veelgi äkilisemalt. Ja kes oleks parem integratsiooni läbi viima kui inimene, kes on ise üdini integreerunud eesti ühiskonda ja keeleruumi ? Loomulikult Vladimir Klenski.

Regionaalminister – Rein Sikk

Eesti parimaid kvaliteetajakijanikke, inimene, kellel on kõige õigem arusaam arengutest maal. Härra Rein Sikk lisaks regionaalministeeriumile sinna nii vajaliku inimlikkust.

Siseminister – Kadri neiupõlvenimega Must

Noor naine kellest lausa kiirgab enesekindlust sobiks muidagi igasse ministeeriumi. Kuid eriti oleks võimukas ja sõnakas pisiske naine  meeldiv vaheldus maskuliinses siseministeeriumis. Vaevalt et pagari tänava poistelgi selle vastu midagi oleks.

Sotsiaalminister – Jaan Kaplinski

Kes mõistaks rahva muresid paremini kui luuletaja ? Keegi. Tuntud poeet on kuulus oma iseseisva vaimu, globaalse mõtlemise ja nagu meie ameerika sõbrad kutsuvad “liberaalsuse” poolest. Just selline iseteadlik intelligent oma ainuomase patsifistliku, elliptilise ja metafoorirohke stiiliga sobikski juhtima  sotsiaalminsteeriumi ! Lisaks soojendaks tema sotsiaalministriks saamine suhteid Poolaga.

Välisminister – Karl Vaino

Selle mehe kasuks räägib mitu trumpi. 1923 aastal Tomskis sündinud Venemaa eestlane küll ei oska sõnagi eesti ega inglise keelt, kuid valdab laitmatult vene keelt. Praegu Moskves elav Vaino tunneb suurepäraselt sealseid olusid. Aastatel 1978-1988 oli ENSV tipppoliitik ning jõuline eestlaste integreerija. Just suhted Venemaaga ja integratsioon on põhjused, miks  85-aastane Vaino oleks parim kanditaat.

Kui kellegil on midagi vastu sellisele minsitriporfellide jaotamisele või mõni isik ei sobi teie arvates minisitriks või on pakkuda veel paremaid kandidatuure, siis andke palun sellest teada kommentaarides.

Muusikaline valik selle sisekande kirjutamise taustaks oli populaarne artist nimega Burial. Alguses suvaline valik lugusi teiselt, hiljem esimeselt albumilt. Esimene on parem, mu arust.

Loodus sai kahtlustuse kriminaalasjas

Eelmise nädala kolmapäeval elasin üle selle kuu kõige pingelisemad 30 minutit. Ragne tegi oma igapäevast meediamonitooringut ja leidis uudise “Loodus sai kahtlustuse kriminaalasjas”, millest teatas koheselt minule. Mõtlesime pikalt mida ette võtta. Mida jälle see Tamkivi välja mõelnud on ? Kuidas saab ta tervet loodust kahtlustada kriminaalasjas ? “Selline asi on võimalik ainult Eestis !”, räuskas Ragne telefoni samal ajal koostades keskkonnaministeeriumile protestikirja. Mina otsisin kapist kaks tumerohelist seelikut, mille abil me oleks Ragnega, näitlikustamaks looduse tähtsust, maskeerunud protestiaktsiooniks Toompeal kuuskedeks. Olukord oli väga pingeline.

Hetk hiljem selgus, et uudis oli tegelikult Tarmo Loodusest, IRL´i poliitikust. ”Politsei tunnistas kriminaalkuriteos kahtlustatavaks Viljandi ühendatud kutsekooli direktori Tarmo Looduse, kes väidetavalt surus ühele õpilasele põleva sigareti peopessa.” Lugedes seda lauset tundsime oma eksimuse üle siirast rõõmu.

Inim-kasemahl

Oeh. Täna on kontoris väga palav. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Nimelt leidsin inimkehas oaasi, kust inimesest nagu kasestki hakkab jooksma värskendavat elumahla. Ta asub teisel pool õlga, seal kus käsi saab üheks kehaga, sinna kuhu topiti vanasti elavhõbedast kraadiklaasi ja mis tavaolukorras on kaetud kerge karvakihiga. Sooja ilma ja füüsilise pingutamise tulemusena hakkab sellest piirkonnast jooksma soolakat nektarit. Värskendasin end sellega.

“Affirmative”, ütles Ragne, kes parasjagu õpib Greenpeace´i laeval radistiks, kui ütlesin talle edasi oma uue keskkonnateabe.

Budismi-õhtu

Tegime oma keskkonnasõpradega pühapäeval budismi-õhtu.  Olime võib-olla ainult tunnikese budistlikke mantraid ümisenud kui üks muidu kena lumivalge naha ja pikkade heledate sassis juustega poiss vesipiipu suitsetama hakkas. Ma teadsin küll et sellised asjad olemas on, aga kui nägin seda suitsu hulka, mis vesipiibust välja tuli, sai mu kannatus täis. See oli ju kõik puhas kasvuhoonegaas, mis meie tuba täitis. Hakkasin poissi valju häälega noomima. Samal ajal ärkas aga Ragne sügavast transist ning veel toibumata, sööstis noormeest vesipiibu voolikuga ära kägistama. Mina aga astusin vahele ja ütlesin, et budism vägivalda ei salli. Pärast muidugi leppisime üksteisega ära ja tõdesime, et antud juhtumi moraal on olla omavahel sallivamad. Selle auks aga lasime ühe kahetunnise minu lemmik mantra.