Täna on siis see päev kui ma sain aru, et minu kodukoha viie alajaotusega sorteerimiskonteiner, kuhu ma ikka oma hoolikalt sorteeritud prügi viin, on ilma vaheseinteta.

Mis tunde see minus tekitas ?

Kõigepealt tänan küsimuse eest. Aitäh ! Väga hea küsimus. Ma olen viimased 1,5 aastat iga kuradima päev sorteerinud seda prügi ja nüüd tuleb välja on see kõik üks potjomkini küla – tegelikult läheb kogu prügi ikka samasse kohta. Mu tuju pole just maksimumis. Ma olen pestnud sadu jogurtitopse, mu üks terve tuba on väike sorteermistehas. Ma tegelesin iga päev vähemalt 15 minutit sorteerimisega – kõik ainult keskkonna ja tuleviku nimel. Kes maksab memme vaeva ? Peeter Eek ? Arvate, et on lihtne ajalehtedest neid metallklambreid eraldada ? Vat ei ole.

Ma tunnen end kui viimne loll. Ma ei kujuta ette enam kuidas edasi ? Mida tuleb teha ? Kuhu pöörduda ? Mult võeti mu hobi, harrastus ja filosoofia. Täna joon raudselt shandy´t ja lõdestun, võimalik, et ma rohkem ei sorteerigi.