Kriisi-aja keelendid

“Ma ütlen teile ainult ühe märksõna – solidaarsus”, ütles Kanal 2´es Eesti iseseisvuspäeval Märt Rask. “Solidaarsus” on kindlasti üks uuema aja uhkemaid sõnu. Kahtlemata on ka  ”innovatsioon” viimase aasta popimaid keelendeid. Nendest ei jää palju alla “populism“. Uustulnukana on end keele- Knessetis kinnistanud “haldusreform“.

Esimesed kaks on muideks positiivsed sõnad, populism on seevastu aga negatiivne.  Haldusreform on elitaarne sõna, mida tavainimestel polegi mõtet kasutada, selleks pead sa olema vähemalt PhD, Stephen Hawking või Eesti Päevalehe kolumnist või suvaline segu kõigest kolmest. Nimelt on “haldusreform” ambivalentne termin, mis keskerakonna sõnavaras ei tähenda sama, mis IRL´i keeles ja seetõttu võib seda kasutada ainult omal riisikol.

Alles see oli kui uhked sotiaalteadlased õpetasid Eesti rahvale, et Belgia riigi lagunemisest tuleb õppida – eestlased peavad õppima ära vene keele – nii suureneb ühiskonna sidusus. Ma olen poolel teel keele õppimisel ja juba oskan kirjutada sõna “blogodarju”.

Aga mida teha rahval endal ? Ei pea lugema Sirpi (eriti kui ta maksab 18 krooni), et aru saada – ühiskonna sidusust mõjutab kõige rohkem keel ise ! Keel on sidus nagu ehituskört, teda on palju nagu tolmu, keelt tuleb lihtsalt õigesti rakendada kriisist välja tulemisel. Uued kriisi-aja keelendid aitavad meil üle saada kriisist endast !! See on see keele-maagia, “mantra”, millest on niipalju rääkinud Edgar Savisaar. Kui kasutame sõna “solidaarsus”, siis me tekitame ainult sellest rääkimisel juurde uut solidaarsust. Samamoodi on ka teiste sõnadega – kui hoiatame üksteist igapäevastes elu situatsioonides populismi eest, kahaneb populism silmmärgatavalt. 

Andke mulle tugipunkt ja ma nihutan Maakera paigast, ütles Archimedes. Andke meile käputäis õigeid keelendeid ja me muudame ülemaailmse majanduskriisi kulgu, peaksime ütlema meie.